girlfriend in a coma

2006-11-22T11:28:00.000-08:00

Ühel päeval, kui aega saan vahetan selle blogi igava kujunduse ära--seni ajan vel vanaga läbi..
käisin täna oma sonette-monolooge ette laulmas. Sonett tuli ludinal ja monoloog ka...kuni viimase lõiguni. Õppejõud käis õnneliku näoga tahvli ees ringi, lootis vist et saab varem koju...aga võta näpust..viimane lõik oli nagu peast pühitud..piinlik-piinlik lugu..õnneks olin ma enne nii eeskujulikult ja ilmekalt esinenud, et õppejõu süda pehmenes (arvas vist et näe-vaene tüdruk õppis ennast lolliks vms)...Nüüd veel vaja leida inimesi, kes oleks lugenud selliseid raamatuid nagu-Edevuse Laat, Robinson Crusoe, Dorian Gray portree....jaaa...ma tean, ma olen mats, et ma selliseid asju pole lugenud..praegu pole õige aeg targutusteks..
Homme jälle Dorpatisse tagasi...et saaks ikka üksteisel närvidele käia ja hinge seest süüa..Ei jõua enam oma oliivirohelist..(või oli see laimiroheline?) kööki ära oodata..

2006-11-08T00:48:00.000-08:00

ma ei tea mitmendat porksi ma juba krõbistan..algas "läbi talve terve ja kõbus" programm, millega kaasneb palju aedvilju-hetkel olid Konsumis ainsad kõbusad viljad porgandid-, kindlasti tuleb hakata mingis mõttes..ee..sportima? et ei oleks kevadel 100 aaastase tunnet kontides. Ja mis peamine, mida rõhutavad ka eneseabi õpikud (mitte et ma neid kunagi lugenud oleks)-positiivne mõtlemine..kõlab masendavalt. Ilmselt selle mõtlemise osa jätame seekord välja.
Nii..äkki teeks nüüd otsa lahti ja spordiks veidi..vinname selga ligi 3 kg kaaluva läpaka, topime sinna otsa veel hunniku pabereid, paar raamatut ja porgandit ja rühime raamatukogu suunas. Meenun ühest naisteajakirjast loetud nipp, kuidas saada talvel veetlevaid tuhara ja reielihaseid- tuleb minna suure libeda ja pakasega tikk-kontsadega sisseoste tegema. Enda tasakaalus hoidmine pingutab just neid..eee..naiste probleemseid kehapiirkondi. Muide- paari päeva eest nägin, kuidas 1 neiu seda üritas..

2006-10-24T00:35:00.000-07:00

Appi, mis mul viga on?! Mu kätel oleks justkui mingi müstiline magnetväli-kõik elektriasjad ütlevad üles. Eilne päev algas kaardimakseterminali surmaga (kuigi selles süüdistan ma jätkuvalt meie koristamishullu juhatajat, kes on mingid juhtmed valesse auku toppinud), siis hakkas signa mingit veidrat häält tegema-arvssin et kohe-kohe on turvajõmmid ukse taga...õhtul jooksis läpakas kah totaalselt kokku..mis järgmiseks? Hakkan mõttejõuga asju liigutama?

2006-10-21T12:52:00.000-07:00

Juba mitmendat päeva peavad minu kohusetundlik ja korralik Mina ja ükskõikne ja laisk Mina kahevõitlust. Esimene ütleb-hakka õppima! kirjuta valmis kasvõi 1 tuhandest kirjatööst, õpi eksamiks....Teine aga roomab ja soiub kuskil nurgas.....
Ok..tänane vabandus on Heie loeng Kumus...saime täna oma esimesed esseed tagasi..kommentaaridega..teistel oli alla kirjutatud midagi, stiilis:"sümpaatne kirjutis " või esitatud mõni lisaküsimus...aga minule oli terve lehekülje pikkune järelsõna kirjutatud...teagi nüüd..kas see on halb või hea..Ei, ega see negatiivne kommentaar polnud..lihtsalt..kummaline..
Aga Heie on ikka fenomen seal pedas küll..vähesed viitsivad ju korraldada seminare, käia tudengitega vabal päeval näitustel ....vähesed tegelikult tekitavad mingeid mõtteid...
Kokkuvõttes polegi kõige hullem nädal olnud...Isegi Marika ettekanne sujus tõrgeteta..tõsi-esimest korda elus võtsin pinge maandamiseks klaasi veini enne ettekannet..Ma loodan, et Marika, kes istus mu kõrval, ei tundnud veini hõngu....No ja kui tundiski...kärakas käib arheoloogiaga alati kaasas...nii oli kirjutatud selles pisiblufi käsiraamatus, mida Onu Tom meil kunagi lugeda soovitas...
see sellesk...tänasest näitusest "Kogutud Kriisid" jäid meelde vist vaid 2 tööd..Esimene neist pani mul kohe peas tiksuma Morrissey "November spawned a Monster" loo- see oli 1 üsna valus gay-teemaline fotode seeria, autoriks Mark Laidpere..oeh..nüüd siis ei leia ma sõnu selle kirjeldamiseks..
Teine oli Ene-Liis Semperi FF/REW-ehk siis enesetapuetendus Beethoveni taustal...Semperi sõnum ei ole mulle alati kohale jõudnud, aga seekord...no lihtsalt nii ilus on see enesetapp..

Elu ongi unenägu

2006-10-10T00:35:00.000-07:00

Kõik veereb kuidagi sujuvalt..töid on küll üle pea juba..aga..millegipärast ei suuda või ei taha ma nende pärast eriti pabistada..Mis sellest, et Maarika ootab mult ettekannet raamatutest, mida ma..hm..olen juba nädalaid endaga kaasas tassind ja vaid paaril korral avanud..Mingi üldine tundetus on viimaste päevade märksõnaks olnud..Võimalik, et see on külmast-ühikas on praegu jäine olemine...isegi öösel teki all on külm...kogu aeg on külm..tööl, kodus, õues, koolis...Ei kannata seda talve..suunurgad venivad alla ainuüksi talvele mõeldes..nojah...talv nagu talv ikka..nagu kõik need 21 talve siiani..

õised mälestused

2006-09-19T00:46:00.000-07:00

Kuulsin täna unes The Smithsi That Joke Isn´t Funny Anymore´i....hm...väga selge mälestus on kusjuures..ja sinna juurde joigusin ma veel midagi sellest plaadist, kust see lugu pärit on..et küll ikka on hea plaat..parim plaat üleüldse..ja küll on ikka hea lugu..kõhus oli diip tunne kah..Nüüd ma ei teagi, kas peaks Stellalt üle küsima, ega me äkki keset ööd smitsi ei kuulanud..noh nii, et ma selgelt ei mäleta..Noo nii selgelt kuulsin- Marri kidrasoolot jne..

2006-09-08T00:02:00.000-07:00

panic on the streets of Tallinn...panic on the streets of Muuga...Kuhu kadus mu hääl?

2006-09-03T03:18:00.000-07:00

Kalendaar näitab et on juba 3. september. Pühapäev. Homme algab must auk. Pesin isegi pesu puhtaks, et mustas augus ennast natukegi inimesena tunda. Istun pärastlõunasele bussile ja kaon vähemalt nädalaks silmapiirilt. Ainus mis lohutab on eesseisev lõputöö kirjutamine..vähemalt tööd rabades pole mul aega lasta igasuguseid veidraid mõtteid ligi...Ostan hästi suured kõrvaklapid, keeran Morrissey põhja ja muudkui vehin kirjutada...

2006-08-15T14:10:00.000-07:00

saime täna T.-ga Pirital kokku. Ta oli mulle juba mitu kuud hoidnud Bravo melonimaitselist kokteili....oi jeerum..no see vene alkohol on ju nähtus omaette...maitse oli täpselt sama, mis ...mm..peaaegu 2 aastat tagasi Piiteris. Istusime siis jõe ääres ja kujutlesime end Neeva kaldal..Hiljem koju vaarudes oli sama ebaturvaline tunne, kui pimedas Piiteris oma hostelit otsides...Kummaline, kuidas mingid lõhnad või maitsed võivad nii ehedalt tuua esile mingeid jube vanu mälestusi. Mul oli näiteks kunagi 1 lõhn, mida ma panin peale ainult siis, kui ma tulin kuskilt peolt ja haisesin suitsu järgi..(mm..see lõhn ei varjanud muide mõhkugi)Seda lõhna muidugi enam ei tehta, aga veel mõne aasta eest seda kuskil haistes, tulid meelde mässulised pubeaastad. Või siis minu esimene päris lõhn (ostetud esimeste palgapäävade aegu) mis oli Kenzo..mingi vee või õhu hõnguline lõhn (või nagu nüüd öeldakse- kurgikas) Selle lõhnaga meenuvad esimesed poisid minu elus ( need olid muidugi "võta 1 ja viska teist"). Kolmas oluline lõhn oli Yves Saint Laurent´i Babydoll, mille pudel mul siiani alles on..selline beibekas ja magus lõhn, millest ma mitu aastat isu täis ei saanud..Sellega meenuvad keska aastad- nagu ajaloolased ütlevad- suur segaduste aeg. Babydolliga kujunesin naiseks- mm...lõhnates magusalt. Praegune lemmik on Elisabeth Ardeni Green Tea ja kui on vaja ennast ultranaiselikuna tunda siis 5th Avenue...
Aga maitsed? Mida need mulle meenutavad. See on nõks keerulisem..mäletan esimese õlle maitset..see oli Originaal (praegu ma muidugi ammu enam ei joo seda) Ja seoses Originaali maitsega meenub esimene tõeline armumine..mitte et ma sellest midagi oleks jaganud aga meelde on see siiski jäänud- tema nimi oli Lauri ja ta oli must 5 aastat vanem..
Meenub esimene Monastõrskaja- ja mingi udune olemine Sille juures...Meenub mingi kokteil, mida nimetati vist Õunakoogiks ja mida joodi Spiritis (kindlasti saab kuskilt selle analooge), mis koosnes vaniljeviinast, õunamahlast ja kaneelist..vist..ega eriti hästi ei mäleta kah.
Ja need meega röstleivad (mis vormisid meid naisteks;) Stella köögis...
Aga muusika? Jazz keskooli lõpus...REM esimesel ülikooli aastal..Morrissey ja Smiths teisel aastal...
Ühes asjas meie mälestused Stellaga ühtivad- nimelt 2005 aasta sügis oli Sparksi sügis- no lihtsalt oli..meie, kaks rikkumata rebast Tartus, üritamas kõigest hingest ägedad olla...Sparks aitas minul vähemalt küll nina püsti ja pea õieli ülikooli sisse elada...Ja enne peole minekut kohustulik Koera "Mine m....", mis tõi kaasa ka meie peale kaebuse esitamise;)
Tänavuse kevade avastus oli AIRi Talkie Walkie...

2006-08-02T09:42:00.000-07:00

Kodu võeti nina alt ära. Karju või appi...mis nüüd saab??? Ja roheline köök???
Minu eilset postitust luges Ron, Apollo bassimees...täna võeti üksmeelselt vastu otsus tulla bändiga jälle kokku...Järgmisel nädalal on Laial tänaval proov...Appi-asjad liiguvad liiga kiiresti...Tartu on mind muutnud elukaugeks flegmaks- seepärast jäingi rohelisest köögist ilma- sest mingid pealinna tüübid reageerisid kiiremini..seal ikka teatakse, kuidas elu jääda..

Minema!

2006-08-01T04:21:00.000-07:00

Maggy teatab pidulikkusega, et ta pakib jälle kimpsud-kompsud ja laseb jalga...jälle!
Seekord tagasi..tagasi pealinna..sinna, kus kunagi ei magata ja kus voolavad piimajõed jne..aitab paatosest...
Ei tea, kas see hakkabki nii olema, et niipea, kui esimesed sügisemärgid ilmnevad, pean ma asukohta vahetama...et kui rändavad linnud, rändan mina ka või? Loomulikult on asjal ka praktilisem taust- kool vajab lõpetamist ja enam edasi seda lükata ei saa...tegelikult tunnen kuskil kõhus juba mõnusat erutust- jälle vana hea elu- instituudi müüride vahel...kaitsva Niguliste külje all...mm..ja need vaheajad muruplatsil...Nüüd olen siis nii kaugele jõudnud, et asusin isegi elukohta otsima- sest a) mina kellegi külalisena elada ei taha ja b) leidsin vanalinnast oi kui mugava pesa ja veel oi kui soodsa hinnaga....ei peaks vist nõnda kuulutama, sest tegelikult pole ma veel maaklerit kätte saanud..aga asi on ajamisel..kujutan juba ette, kuidas ma hommikuti rüüpan kohvi vanalinna tornide kohal...ja äkki saaks köögi värvida laimi ja oliivroheliseks.....

Kokatädi..

2006-07-17T05:23:00.000-07:00

Olen üks neis õnnelikest, kes saavad töö juures nautida püsiühenduse võlusid..töö ise on küll nõme ja rämedat pappi sisse ei too, aga ega siin suurt midagi ju tegema kah ei pea..Leidsin uue ajaviite- köögiblogid..veider, et on inimesi, kes sellist asja kirjutada viitsivad..veel veidram, kui keegi leiab aega nende lugemiseks-antud juhul siis mina..ärge siis imestage, kui ma varsti omale lillelise põlle ja (lõpuks ometi!) kulbi soetan...Eile jalutasime Õrriga isegi turule-mind ajendamas mureliisu, teda miski muu..Hiljem sai Hansapäevadele sisse põigatud. Polnudki kõige hullem..kuigi meie kaupmeeste arusaam keskajast on ikka veider küll. Ometi oli mõnus istuda keset parki mõnusalt varjus, libistada külma jooki ja lihtsalt nautida kogu seda kirevat massi Tartu kesklinnas. Täna on see arvatavasti taas väljasurnud..Kogu selle tralliga meenus, et mu keskaegset toidukultuuri käsitlev Inna Põltsami raamat on endiselt Manka käes. Muide, sealsed retseptid on kohati tänapäevalgi toimivad- ise katsetasime ajaloolastega. Konvendi lihapallid ja juustupallid mingi ollusega kadusid näljaste tudengite kõhtu silmapilguga...Soovitan soojalt!

2006-07-12T00:22:00.000-07:00

Tagasi tööl...masendav..pean kibekiiresti leidma veel ühe töötaja ja välja uurima minu palga mittelaekumise müstilise põhjuse..
Aga Saaremaa oli muhe. Suundusime läbi Kuressare Viltinasse-jaa..toosama mahajäet küla enne Laimjalga, kus ka minul õnnestus paari aasta eest praktikal olla. Triin on seal endselt otsimas muinasaegset sadamakohta. Jõurasime arheoloogidega 2 päeva, mille jooksul õnnestus mul võsast enda külge koguda 7 puuki (haa...7 on numeroloogiliselt minu arv..Bulgakovi oma ka muide..). Mõnus ja rahulik oli lihtsalt kügeleda ja ajada lolli ja pingevaba juttu. Pühapäeval pakkisime asjad kokku ja lõpetasime päeva Tornimäel..(ka seal on mu käpakesed mulda kobestanud) Esialgne plaan oli kobida edasi Pöidesse..aga Õrr oli väsinud ja pealegi ei teadnud me Pöide bussiplaani...ja ega ma ise kah ei viitsind pamp seljas kuhugi edasi kõmpida..Kahju oli ära sõita..Viltina oma konservide ja saunaga oli meeldima hakanud..
no nii..algab võitlus unega..õnneks sain arvutile kõllid linnast ära toodud, nii ei pea ma tööl enam raadioga leppima..

2006-07-06T14:36:00.000-07:00

Pakin asju, et ärgata 5,5 tunni pärast ja minna Saaremaale..Õrriga..Sääl peaksime esialgse idee kohaselt külastama Pöidet, minu lemmik-kindluskirikut ja Pöide maalinna ja edasi tahaks ära käia Maarika (Mägi) kaevamistel..Triin on sääl assistendina ametis..aga mina ei tea, kuidas seda kõike teostada..kui ma oleks üksi, viskaks ma Kuivastus põõsa alla siruli, korgiks lahti mõned õlled ja asuks sihitult hääletama..nõnda näen ma enamsti kõige huvitavamaid kohti..aga nüüd..minnes kellegagi koos, tunnen ma endal justkui mingit vastutust korraldada äge väljasõit...no ma ei tea, mida ägedat saab olla sääseparvede keskel kuskil metsaveerel telkimisest..ma tõesti-tõesti loodan, et seal neid kuramuse vereimejaid pole..ja Õrr pole vist ka selline "metsas rändaja" tüüp..oeh..no loodame, et sääski pole, et ilm on soe..aga mitte kuum, et vihma ei saja ja et saartel oleks lahked autojuhid...

pommiaugus..

2006-06-29T12:50:00.000-07:00

Selline siis ongi see üksiklase elu..kui ma suitsiidi sooritaks leitaks mind arvatavasti alles sügisel, poiste poolt sööduna...Või siiski varem? Laibad ju haisevad..või mis? Jah aga ühikas on ju suvel tühi...
Või muutun ma sügiseks mingiks veidrikuks, kes ei oska enam inimestega suhelda...Mõnikord on nii kummaline kuulata iseend kõnelemas..enda häält kuulda..ja imestada, et see on ikka alles ja ma suudan veel sõnugi ritta seada..küll lihtlausetes..asi seegi ju..
Mõni väidab tõsimeeli, et talle meeldib ükslilase elu- tulla koju, teha süüa ainult endale, laiutada voodis, vaadata telerist lemmikseepi, jätta oma musta pesu kõikjale vedelema...nojah..olgem ausad..see on tõesti mõnus..
aga kuhu ma jõuda tahtsin...ei mäletagi enam...ma mõtlen ka juba lihtlausetes..ah ja..minu teine tänane mõttetera- SUVI ON NÕME...kõige nõmedam aastaaeg üldse. Lisaks sellele, et mul siis igasugu vastikud allergiad välja löövad, peab siis alati hästi palju pulli saama...et oleks mida sügisel meenutada ja sõpradele õlleklaasi taga kelkida..No minu suved on kõik ühtemoodi nukrad olnud..Sügis ja kool on mulle nagu õnnistuseks..ja kui piisavalt hästi tuttavaid vältida, ei pea vastama ka tüütule küsimusele-mis sa siis suvel (ägedat!) tegid?- ja katsu siis laveerida ja hämada, et puhkasid maal või tutvusid loodusega. Sinu näost on liigagi hästi näha, et rippusid terve suve poomisnööri otsas....Mina muide olen arendanud välja korraliku tuttavate-vältimise-programmi...Ma lihtsalt ei ütle neile tere:) Kõige taga on tegelikult minu aina süvenev pimedus. Ma lihtsalt ei erista inimeste nägusid tänaval...pealegi on enamus tuttavaid nii tüütult ühesugused, et nad ei väärigi minu teretust..no ja need ägedamad, kes eralduvad massist, tunduvad mulle endale liiga huvitavad, et neist lihtsalt mööda kõndida..ah jaa...tänu sellele arvavad mõned inimesed, et ma olen ebaviisakas...haa..aga ma ju ei näe neid!
niii..kõigest 8 nädalat veel ja programm võib alata....praegu käib maggy-vältimise-programm..:))

2006-06-19T11:42:00.000-07:00

Stella lahkus täna Tartust...Tallinnasse, suve veetma....mina olen ikka veel siin...suren ka siia vist..Ta polnud veel uksest väljagi jõudnud, kui ma teda juba taga igatsesin..tundub suhkruvatine, ma tean..nii juhtub, kui inimesega pead-jalad koos elada..kasvatakse teise külge..mina küll vähemalt..aga mina olen teadupärast ka nõrgem..kipun teistest inimestest sõltuvusse sattuma...võõrutusnähud on koledad..enamasti..
Miks ma nõnda soiun? Sest äng on sees...tühi ühikatuba palaval suveõhtul pole just eriti rõõmus...maja on tühi...isegi venkud käivad ringi "kohe lähme koju" nägudega...tahaks kah..aga ei saa...ise ma ennast siia pommiauku matsin...jeerum...sõidaks või viimase bussiga siit minema...tahaks sellest üksi olemisest karjuma hakata...

2006-06-18T01:39:00.000-07:00

Mul on tunne, et kool ei saa kunagi läbi. Mingi emotsionaalne väsimus või rusustus on pea kohal. Mitte et ma nii kangesti randa peesitama kipuksin..vaid tahaks lihtsalt hetkeks jalad seina peale visata ja lugeda läbi too Salman Rushdie raamat, mis mu padja kõrval juba pikemat aega vedeleb... Aga näed ....ei saa..ikka ilmuvad kuskilt välja mingid kohustused. Tahaks hoopis siit Tartust minema saada. Jälle linna, tornide ja värske mereõhu kätte....oeh..

2006-05-31T02:53:00.000-07:00

Killuke meie prantsuse õhtust Etsi ja Stellaga. Klaas punast, veidi juustu ja puuvilju, taustaks Yves Montand...oh, kuidas tahaks seda praegugi...

Mõtlesime Stellaga, kas meiesugustele ka sobivaid töökohti on? Mis meile meeldib? Unistada, lakke vahtida, muusikat kuulata, veelkord unistada, raamatuid lugeda, ....hm...huvitav kas selle eest kuskil palka makstakse?...Äkki peaks muusikakriitikuks hakkama..ei tea, ma olen arvatavasti liiga hea inimene, et kedagi materdada, pealegi ma ju tean, kui raske on muusikat, eriti head muusikat, teha....
Äkki kirjanduskriitik? Hm..istun ja loen raamatuid ja panen neile punne? No jälle, ei oska mina kohe halvasti hinnata raamatuid...väljaarvatud muidugi need imearmsad, pisikesed pehmekaanelised, mida keemiliste lokkidega daamid kuskil ühistranspordis loevad.

Eksisin eile Ajaloo Instituudi kodukale...sain sealt valusa ora külje sisse..mõnikord tuleb ikka kole igatsus nende tornide, värske mereõhu ja avaruse juurde tagasi pöörduda..Jõlkuda jälle Kalamajas, joosta öösel Stellaga vene pättide eest, osta 24h poest süüa ja laulda Linnateatri trepil igihaljaid Queeni lugusid...Kuidas oleks sügisel poole kohaga Tallinnasse tagasipöördumisega???

2006-05-29T01:42:00.000-07:00

Lugupeetud doonor....
Vajame hädasti Teie 0+ verd.....
Hm...Tunnen end taas ühiskondlikult vajalikuna...

Kaks unenägu..

2006-05-29T01:12:00.000-07:00

Uni oli täna veider. Selline david-lynch´lik...Sõitsin mingile kokkusaamisele kuhugi maakohta. Autojuht, kes mind sinna toimetas, oli pehmelt öeldes psycho- ta naeris ja räuskas hüsteeriliselt. Mingil metsateel pidurdas ta nii järsult, et ma lendasin peadpidi järve...haa..ma ei tea küll kuidas, sest ma olin ju autos. Tüüp keeras otsa ringi ja käskis mul mööda teed edasi kõmpida. Et siis jõudvat ma õigesse kohta. Oli juba üsna hämar ja sombune. Jõudsin mingisse majja, mis oli..noh..veider..Toas toimetas mingi naisterahvas, kes ei reageerinud ühelegi mu küsimusele bussijaama ja telefoni kohta. Ja nurgas sahises televiisor. Ja nii see lõppes- edasi tulid ähmased pildid tänasest eksamist.
Ahjaa..eilne uni oli samast žanrist. Kõmpisin mööda maanteed (ja nagu ikka oli hämarduv õhtu...;)Pidin minema mingisse jubedasse nõukaaegsesse mahajäetud lehmalauta (no selline hästi suur..) Kõndisin mööda vahekäiku, kummalgi pool olid lehmade jooginõud ja ketid. Lehmasitahais polnud veel kadunud. Ja siis läks asi veidraks. Ma pidin mingi asja ära tooma ruumist, kus hoiti vasikaid. Aga..kogu aeg oli selline tunne, et ma pole seal üksi. Kohati oli kuulda lehmade ammumist ja kettidega kolistamist. Kuigi lehmi ju seal polnud..Siis sai selgeks, et ma poelgi seal üksi- keegi hakkas kirsade lohisedes lakast alla tulema. Pehkind redelilauad ragisesid. Mina hakkasin kohe peamise väljapääsu poole minema, aga uksed olid kinni vajunud ja liiga rasked, et neid lahti lükata. Küljeuksest ma poleks välja saanud, kuna seal pool oli toosama redel, mida mööda kirsad alla lohisesid. Teine võimalus-tagumised uksed-lootusetu. ...No ja sinna see uni siis kadus...
Huvitav, millest sellised närvilised unenäod?

2006-05-24T06:40:00.000-07:00

Täna on Sadamateatris Almadovari "Seo mind kinni"- ei jõua enam ära oodata..kuigi enamasti on need kauaoodatud asjad mulle alati suureks pettumuseks. Loodetavasti mitte see film. Eilne "Guantanamera" ei jätnud mulle erilist muljet. Oli küll kohati humoorikas, kuid üldpilt jäi mulle igavaks. Või oli selle taga minu rampsis hallitatud päev? No siiski on tore, et ka siin jumalast hüljatud linnas mõnikord miskit toimub...
Ah jaa..kui keegi tahab oma vabast ajast mulle isiklikuks keeletoimetajaks tulla, võtku ühendust. Mul on kõrini iseenda vigaste tekstide lugemisest....

2006-05-23T00:09:00.000-07:00

Taas on käes see hetk, kus mul on tahtmine kõik kuradile saata ja ära minna. Viimane taoline olukord tingis minu Tartusse tuleku. Huvitav, kuhu järgmisena? Rooma?...hm..kui mu telefon nädalaid ei vasta ja mu postkast ajab üle, siis teadke, et olen seal. Kõnnin tõenäoliselt mööda linna ja laulan "..The heart feels free..."..

Tuhinas

2006-05-21T15:36:00.000-07:00

Täna teen kõik seni tegemata asjad ära. Praegu viin end hoolega kurssi islamiga ja homme kordan veel estat ja..oeh..huvitav kust see äkiline energia üledoos nüüd tuli? Käisime koos Hullu Bioloogi ehk Etsiga jõe äres kopraid vaatamas. Kaks kobrast olid- ujusid meie silla juures ja kui kohtusid pistsid ninad kokku, otsekui teeksid musi..arvatavasti paar- nõnda arvas HB kah..ja tema juba teab. Pärast pommisime HB-lt jätsid välja ;) Oleme jah kaagid ja retsid, ma tean seda isegi. Ja Konsumis nägime seda noormeest, kes võitis Bollywoodi. Kuidagi imelik, mul pole küll telekat,aga siiski olen ma kursis sellega, mis sealt tuleb. Aga B. oli ka ainus nn reality-show, mida ma kodus käies vaatasin. Ja ühtlasi ka ainus asi, mida ma vaatasin. Kole segane lause tuli, ma tean. Aga kell peaaegu 2..öösel.
Haa..mina võitsin, Stella magab ja isegi Ets kobis oma tuppa- magama muidugi. Jee jee..mina olen täna kõige kauem üleval..ma veel näitan neile, kes väidavad, et ma unimüts olen.

2006-05-19T14:05:00.000-07:00

Üle mitme setme aja saime eile lõpuks Õrriga kokku (nii kutsub teda Manka ja las ta olla ka siin selle nime all siis). Sain end lõplikult tühjaks soiguda, nutta, halada ja kurta kui raske elu mul ikka on...Õrr, kui vanem ja targem inimene, andis paari sõnaga nõu, kuidas rajale tagasi saada..no mingiks hetkeks hakkas nagu kergem kah..aga ikka..peagi see kõik lahtus ja vanad hirmud tulid jälle tagasi. Pärast oli endal loll tunne, et "näed, pole inimesega jupp aega kohtunud ja kukud kohe halama-vana lolll..." Ilmselt tüütasin ma ta lihtsalt ära..Istusime nagu ikka pool päeva mingis Tartu jooklas ära ja läksime laiali. Ei teagi kunas jälle näeme. Mina sibasin koju Eurovisiooni vaatama- mis oli lihtsalt kohutavalt hale. Kui enne sai seda kama süües ja lipukesega vehkides naljaga pooleks vaadatud, siis nüüd ajas küll tuju nulli. Ei taha enam vaadata.
Tahan hoopis magama minna magama minna.
Ahjaa-soovitan võtta Vilen Künnapu loenguid- muhe papi, räägib asjalikku juttu kunstist ja arhitektuurist. Üleüldse siiani siit Tartust kõige positiivsem kogemus.

2006-05-15T05:44:00.000-07:00

What´s vice today may be virtue tomorrow ....seda kirjutan homme eksamil kah...

Kadunud päev

2006-05-14T13:03:00.000-07:00

Tänane öö möödus taas ärkvel...vähkresin ja värisesin hommikuni..kujutasin ette (või oli see siiski päriselt?), et "poisid" jooksid voodis ringi...mähkisin ennast paksult tekkide sisse nii, et isegi ninaots oli peidus ja püüdsin keset voodit loote asendis uinuda. Kuid tulutult. Kõik lõppes hüsteerilise linade saputamisega. Esimene hommikune mõte: Minema siit rõvedast ühikast!!!
No ja nagu ikka selliste ööde puhul olin ma terve päeva nagu kuutõbine. Püüdsin korrata loogikat ja eetikat, kuid tulutult. Püüdsin lugeda, kuid viskasin raamatu peagi nurka, sest mu pea oli lihtsalt liga väsinud, et midagi omandada. Vihkan selliseid öid, mis muudavad mind teovõimetuks zombiks.
Homme ärkan vara ja olen 101% tegus...või muidu...no muidu istun järgmisel kahel päeval eksamitel nagu loll...ja kolmapäeval hakkan kindlasti ka Matjuse tööd kirjutama ja Valku ja Tooli ja Luike jne õppima...ainult filmi ei saa veel ära teha, sest see Almadovari "Seo mind kinni!" on alles 24. mail Sadamateatris...
Muide- Moz esineb 9.juulil Soomes mingil festivalil....hm..tuleks oma olematuid finantse üle vaadata ja kulutusi kokku tõmmata...

hall..hall hommik

2006-05-13T00:35:00.000-07:00

Ärkasin hommikul Morrissey peale...The youngest was the most loved...tuba käis ringi ja ma ei suutnud püsti tõusta, et valjemaks keerata.. Magama sain alles 4 paiku. Istusime Etsi pool ja arutasime elulisi küsimusi. Loomulikult pidi vahepeal Herne poodi lonkima, sest selliseid teemasid ei saa käsitleda teed lürpides. Ühika ees oli nii ilus..kuu oli nii nii suur ja Ets näitas mulle Suurt Vankrit ja me tantsisime tangot ja laulsime Valgret..Ühikavalvur tuli seepeale välja ja vahtis meid, taskulamp peos, kurja näoga. Aga õnneks lubas siiski sisse minna. Kodus läks, nagu sellistel öödel ikka, kõht tühjaks. Mingi autopiloodiga keerasime me kokku ühe hämmastavalt hea tuunikala salati.
Retsept on järgmine: 1 purk tuunikala vees, 1 sibul, 1 pirn ja nii palju kurki, kui sul kapis parasjagu on. Keera see kõik törtsu majoneesiga kokku ja siputa julgelt peterselli ja tilliga üle. Maitseb teraleivaga ülihää.

2006-05-12T09:28:00.000-07:00

See on uskumatu, kuidas ma suudan terve päeva maha magada...lihtsalt lebada ja kuulata Smitshi...hommikul käisime M-ga oma osakonnas..tulime sama targalt tulema..no nagu ikka..Vahepeal istusime Creppis, jõime kohvi ja vahtisime niisama kenasid mehi..neid on meie tänavaile tõesti juurde tulnud:) Stella arvates on see Res Publica teene, kes kunagi taolise valimislubaduse vist lendu lasi...M. on ausalt öeldes ainus, kellega ma oma kursuselt suhtlen..ja kellega ma üleüldse tahan suhelda...Mulle meeldib, et ma ei pea temaga pingutama või ühist teemat leidma..Ma avastasin, et ma olen hakanud mingil määral inimesi pelgama..mulle meeldib neid vargsi jälgida või nende juttu pealt kuulata, aga kui ma ise peaks suhtlusest osa võtma, siis arvatavasti langeks ma kas närvivapustusse või hakkaks sonima segast juttu...Nii ma siis konutangi oma ühikatoas ja suhtlen vaid valitud inimestega...Kui nüüd keegi mind haletsema hakkab, siis teadku, et ma naudin oma elustiili...
Kohtasin hetk tagasi Etsi meie koledas köögis...jutt oli mingist õhtusest istumisest..Istumine tähendab meid kahte-Etsi ja mind..ilmselt Emaka ääres mõne õlle seltsis..
Ets on üks nn valitud inimene, kellega läbi käia..oma lihtsuses on ta selline turvaline ja mitteväsitav kaaslane..
Ülehomme olevat emadepäev...paljud sõidavad seks puhuks koju..mina mitte..küllap peab minu ema tänavu leppima kõne või sms-iga....